Gin & Tonicu kaks sündi - kuidas ravimist sai elustiil

Gin & Tonic on üks neist kokteilidest, mille lihtsus on petlik. Kaks koostisosa, mõni jääkuubik ja viil laimi – ning ometi on selles joogis peidus sajandite pikkune ajalugu ja lugematu hulk kultuurilisi kihte. 

Gin & Tonicu juured ulatuvad 18.–19. sajandi vahetusse, Briti impeeriumi kuumadesse kolooniatesse, eeskätt Indiasse. Tol ajal kimbutas sõdureid ja ametnikke malaaria – haigus, mille vastu kasutati kiniini, kibedat ainet kiinapuu koorest. Et rohtu talutavamaks muuta, segati kiniinivee hulka džinni. Juurde lisati tsitrusemahla, mis pakkus värskust ja aitas skorbuudi vastu, et kuum troopika veidi talutavam oleks. Tulemuseks oli jook, mis tegi rohkemat kui lihtsalt tõrjus haigusi – see pakkus naudingut. Nii sündis Gin & Tonic – jook, mis päästis elusid, aga samas tõi ka killukese kodumaist mugavust tuhande kilomeetri kaugusele Londonist. 

Aastaid hiljem, kui aurulaevad ja rongid ühendasid maailma, jõudsid ka uued maitsed ja ideed üksteiseni. Džinn ei olnud enam pelgalt koloniaalohvitseri seltsiline või ravim kibeda tooniku varjus. Ta sai endale uue identiteedi – elegantsi ja lõhna, mis pani maailma vaatama sellele joogile mitte kui kaitsevahendile, vaid kui naudingule iseendale.  Ravimist sai elustiilijook, mida nauditi klubides ja hotellides, hõbedastel kandikutel ja kristallklaasides. Gin & Tonicust sai õhtu alguse sümbol – muutudes omamoodi ühiskondliku staatuse ja maitse tunnuseks. Gin, oma kuiva selguse ja taimse pehmusega, sobis hästi tooniku särava kibedusega – need kaks maitsenooti tantsisid klaasis nagu vastandid, kes üksteist täiustavad. Ja just selles peitubki romantika: üks jook, mis sündis vajadusest, leidis lõpuks iseenda ilu. 

Aja jooksul hakkasid inimesed otsima uusi viise, kuidas seda lihtsat kooslust väljendada. Lisati kurki, rosmariini, apelsinikoort, kasutati erinevaid toonikuid ja isegi lillelisi ginitõlgendusi. Igaüks lõi oma versiooni, kuid süda jäi samaks – värske, karge, pisut kibedusega suud torkiv tunne, mis meenutab korraga suve ja õhtuse päikese viimast kiirt.  Tänapäeval räägitakse Gin & Tonicust kui “londoni klassikust”, aga tegelikult on see midagi palju universaalsemat – see on justkui moment, kus inimene ja hetk saavad kokku.

Gin & Tonic on nagu armastuslugu kahe vastandi vahel – üks kibe ja mõru, teine aromaatne ja klaar – ning nende kohtumisest sünnib midagi, mida ei saa enam tagasi võtta. 

Langley’s Gin on üks neist džinnidest, mille taga on lugu, mis räägib Inglise täpsusest, käsitööoskustest ja ajatutest väärtustest. Kui mõni džinn tundub sündinud turundusosakonnas, siis Langley’s on selgelt sündinud vana vaskdestillaatori kõrval, kus tähtis pole mitte kiirus, vaid täiuslikkus. 

Langley’s Gin on klassikaline Inglise käsitöödestillaadi ehe näide. Pärit Birminghamist, Langley Distillery’st, mille ajalugu ulatub 1800. aastatesse, ja mille vaskdestillaatorid – igaüks oma nime ja “hingega” – annavad joogile tõelise karakteri. Langley’s kasutab siiani traditsioonilist pot still’i nimega Constance, mis on üle 60 aasta vana ja millel usutakse olevat "hing".

Valmistamine algab neutraalsest viljapiiritusest, mis infuseeritakse hoolikalt valitud ürtidega – need on klassikalised, aga ülitäpses tasakaalus: kadakamari, koriander, ingver, kaneel, aniis, apelsinikoor, sidrunikoor ja lagritsajuur. Ürtide valik on tehtud nii, et džinn oleks selge, kuiv, tsitruseline, kuid samas pehme ja aromaatne – just selline, mis sobib hästi klassikalise Gin & Tonicu või Martini sisse, ilma et ükski maitse domineeriks.  Destilleerimisprotsess toimub väikeses koguses, mis tähendab, et iga partii on kontrollitud ja konsistents on stabiilne. Pärast destilleerimist lahjendatakse džinn puhta allikaveega, mille pH ja mineraalsus on hoolikalt valitud, et mitte moonutada ürtide tasakaalu.

Martin Miller’s Gin on romantiline ood džinniklassikale – täiuslik tasakaal teaduse ja tunde vahel. Loodud 1999. aastal inglase Martin Milleri visioonist: taastada džinni maagia. Martin Miller ei olnud destilleerija, vaid esteet ja visionäär, kellel oli kinnisidee, et džinn võib olla midagi enamat kui lihtsalt kange jook. Ta tahtis luua džinni, mis oleks “nii täiuslik, et inimesed taas armuksid džinni”. Selleks tõi ta kokku vanad Inglise destilleerimistraditsioonid ja Islandi vee – kaks maailma, mis ei kohtuks just sageli. Destilleerimine toimub Inglismaal, West Midlandsis, kus on kasutusel vanad vasepotid, millel on igaühel oma nimi ja iseloom. Seejärel saadetakse džinn tuhandeid kilomeetreid põhja poole, Islandi puhtaimate liustikevete juurde, kus see lahjendatakse villimiseks sobivaks. See teekond ise – Londonist Islandile – on juba osa Martin Miller’s Gini romantilisest hingest. 

Martin Miller uskus, et erinevad ürdid vajavad erinevat lähenemist  ning selle asemel, et kõik ürdid korraga destilleerida, tehakse kaheosaline protsess: 

1. Kuivade ürtide destillatsioon, kus saadakse puhas, klassikaline kadaka ja koriandri süda.
2. Värskete tsitruseliste destillatsioon, kus eraldi destilleeritakse sidruni- ja apelsinikoored, et säilitada nende värskus.

Alles seejärel need kaks destillaati ühendatakse ning segatakse Islandi veega, mis on erakordselt pehme, madala mineraalsusega ja loomulikult puhta maitsega. Vesi ongi Martin Miller’s Gin´i salarelv – see annab joogile tekstuuri, mis on siidine, ümar ja värske. 

Normindia Gin on loodud Normandia õunapuude all, Prantsuse käsitöö ja Calvados’e traditsioonide rüpes. Selle loo taga seisab Jean François Martini perekond, kelle nimi on tuntud kogu Prantsusmaal tänu nende Calvados’ ele – väärikale õunabrändile, mida perekond on tootnud juba üle 50 aasta. Nende noor järeltulija Pierre Martin Neuhaus sai inspiratsiooni just Calvadosest ning otsustas katsetada džinni destilleerimist samades kateldes – nii sündis Normindia džinn. Normindia Gin destilleeritakse Calvados’e vaskdestillaatoris, kasutades õunapõhist piiritust, mis annab joogile pehme ja puuviljase alatooni. Juurdelisatud ürtide seas leidub kadakat, ingverit, koriandrit, kaneeli, vanilli, apelsinikoort ja lavendlit – kõik ideaalses tasakaalus. Tulemuseks on mahe, aromaatne ja kergelt lilleline džinn, mille iga lonks meenutaks justkui jalutuskäiku Normandia aedades.

Normindia Apelsin (Normindia Blood Orange) on klassikalise Normindia suvine versioon – mahlane, särtsakas ja tsitruseline. Veriapelsini magusus ning kergelt mõrkjas koor lisavad joogile tsitruselise värskuse ja värvi. Aroomis on tunda apelsiniõisi, punaseid marju ja vaniljet, maitses tsitruseline sära ja pehmelt vürtsine lõpp. See on džinn, mis sobib ideaalselt tooniku ja apelsiniviiluga, kuid ka puhtalt jääga – värske, elegantne ja selgelt prantsuse temperamendiga.

• 4 cl Langley´s London Dry Gin
• Thomas Henry Tonic Water
• Greip ja basiilik

• 4 cl Martin Miller´s Gin
• Thomas Henry Tonic Water
• Maasikad ja must pipar

• 4 cl Normindia Orange Gin
• Thomas Henry Tonic Water
• Apelsin ja apelsinikoor