28.09.2026
Bordeaux on nimi, mida teab ilmselt iga veinisõber. Samas võib veiniriiuli ees pilt kiiresti keeruliseks muutuda: Margaux, Saint-Estèphe, Pauillac, Saint-Émilion, Pomerol… Kõik on Bordeaux, kuid pudelis võivad olla üsna erineva karakteriga veinid. Üks lihtsamaid viise Bordeaux’ veinimaailma mõistmiseks on vaadata kaarti.
Bordeaux’ veinipiirkonda läbivad Garonne’i ja Dordogne’i jõgi, mis ühinevad Gironde’i estuaariks. Sellest geograafiast pärineb ka üks Bordeaux’ tuntumaid jaotusi: vasakkallas ja paremkallas. See ei ole lihtsalt asukoha küsimus. Kallaste erinev pinnas ja sellest tulenev viinamarjasortide valik mõjutavad märgatavalt ka veinide stiili.
Cabernet Sauvignon | struktuur | tanniinid | arengupotentsiaal
Vasakkalda kuulsate veinialade hulka kuuluvad näiteks Margaux, Saint-Estèphe, Pauillac ja Saint-Julien.
Siinsetel kruusastel muldadel on oluline roll Cabernet Sauvignonil. Sellest tulenevalt on vasakkalda punaveinides sageli rohkem struktuuri ja tanniine ning aroomi- ja maitseprofiilis võib leida tumedaid marju, seedrit ja vürtsikaid nüansse.
Ka vasakkalda sees on aga märgatavaid erinevusi.
Margaux’ veine seostatakse sageli elegantsema ja aromaatsema väljendusega, samas kui põhjapoolsem Saint-Estèphe on tuntud jõulisema struktuuri ja tugevama tanniinsuse poolest.
Merlot | Cabernet Franc | ümarus | küpsed marjad
Kui liikuda üle jõe paremkaldale, muutub ka Bordeaux’ veinide iseloom.
Siin asuvad teiste seas Saint-Émilion ja Pomerol ning Cabernet Sauvignoni asemel mängivad suuremat rolli Merlot ja Cabernet Franc.
Merlot annab veinidele sageli pehmema ja ümarama tekstuuri ning küpse marjase karakteri. Cabernet Franc lisab segule aromaatsust, värskust ja struktuuri.
Kõiki Bordeaux’ veine ei saa loomulikult taandada ainult kahele stiilile, kuid vasak- ja paremkalda eristamine on väga hea esimene orientiir.
Kui pudelil seisab Margaux, Pauillac või Saint-Estèphe, oled Bordeaux’ vasakkaldal ja Cabernet Sauvignonil on tõenäoliselt oluline roll.
Kui näed nime Saint-Émilion või Pomerol, oled paremkaldal, kus domineerib sagedamini Merlot.
Seega ei pea Bordeaux’ pudelit valides alustama sadade château’de meeldejätmisest. Alustada võib palju lihtsamalt:
Kumb kallas? Milline piirkond? Millised viinamarjad? Kui need kolm asja on selged, hakkab ka Bordeaux’ suur ja esmapilgul keeruline veinimaailm üsna kiiresti loogikat omandama.
DOURTHE GRANDS TERROIRS MARGAUX´17 13% 75CL
18,71 €-46%
CHATEAU LE BOSCQ A.O.C.´15 13,5% 75CL
28,26 €-44%
COUVENT DES JACOBINS´19 14,5% 75CL
38,93 €-43%
DOURTHE DIANE DE BELGRAVE 'HAUT-MEDOC´16 13% 75CL
16,17 €-46%